Tänapäeva maailmas võib olla raske aru saada, mida on tõeliselt ohutu tarbida või oma igapäevaelus kasutada. Viimaste aastakümnete jooksul on meie toit ja keskkond märkimisväärselt muutunud, eriti tööstuslike kemikaalide ja lisandite osas, mis on leidnud tee meie tarbitava vee, toidu ja isikliku hügieeni (kosmeetika) toodetesse. Hinnanguliselt lisatakse maailmas toiduainetele enam kui 10 000 kemikaali, sealhulgas säilitusaineid, maitsetugevdajaid, värvaineid, emulgaatoreid, stabilisaatoreid ja magusaineid.
Oluline on siinkohal märkida, et lisaks sihilikult lisatud kemikaalidele võib toit sisaldada ka tahtmatuid saasteaineid, näiteks pestitsiidijääke, pakendimaterjale või keskkonnareostust, nagu PFAS-kemikaalid (per- ja polüfluoritud alküülühendeid, mida on kokku üle 4700).
Kuulasin eile podcasti, kus Max Lugavere intervjueeris Dr. Yvonne Burkarti, kes on enam kui 15-aastase kogemusega sertifitseeritud toksikoloog keskkonnatervise, kemikaalide ohutuse ja inimeste terviseriskide hindamise valdkonnas. See inspireeris mind kirjutama allpool olevat artiklit, et jagada, mida õppisin sellest podcastist ja mida olen saanud teada mujalt allikatest aastate jooksul ning mida olen ise praktiseerinud igapäeva elus.
Kasvav mure tööstuslike lisandite osas
Tööstuslikud lisandid toidus ja vees on ained, mida tootmise käigus lisatakse, et parandada toote välimust, pikendada säilivusaega või parandada maitset. Kuid need kemikaalid võivad põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, alates hormonaalsetest häiretest kuni põletiku ja krooniliste haigusteni välja. Dr. Yvonne Burkart rõhutas, et paljude nende kemikaalide puhul pole kindlaks tehtud nende pikaajaline ohutus, kuid sellegipoolest on need laialdaselt levinud meie igapäevastes tarbitavates toodetes- nii mida sööme, joome, määrime kehale kui hingame sisse.
Dr. Burkart tõi esile murettekitavaid fakte kemikaalide, nagu PFAS ("igavesed kemikaalid"), kohta. Need kemikaalid on kahjuks püsivad nii keskkonnas kui ka meie kehas ning neid leidub toidupakendites, vees ja isegi mittenakkuvates (non-stick) köögitarvetes.
Tööstuslike kemikaalide terviseriskid
Allpool on terviseprobleemid, mida tööstuslikud kemikaalid võivad põhjustada:
Endokriinsüsteemi häired: Kemikaalid nagu BPA ja ftalaadid, mida leidub näiteks plastpakendites, plastist toidunõudes, häirivad hormoonide reguleerimist. Need kemikaalid matkivad hormoone, näiteks östrogeeni, häirides organismi loomulikku tasakaalu ja võivad põhjustada reproduktiivseid probleeme, kilpnäärme talitlushäireid ja ainevahetushäireid nagu rasvumine ja diabeet.
Põletikud ja autoimmuunhaigused: Töödeldud toiduainetes leiduvad lisaained, nagu emulgaatorid ja säilitusained, võivad häirida soolestiku mikrobioomi, põhjustada seedeprobleeme, näiteks puhitust ja kõhukinnisust, ning vallandada organismis põletikku, suurendades autoimmuunhaiguste, nagu Crohni tõbi, riski. Rohkem teavet toidulisandite kohta leiad sellest artiklist. Ka Toitumine.ee lehelt leiad põhjalikku infot lisaainete kohta toidus.
Allergiad ja toidutundlikkus: Teatud toidulisandid, nagu kunstlikud värvained, säilitusained (nt sulfiidid) ja maitsetugevdajad (nt MSG), on teadaolevalt seotud allergiliste reaktsioonide, toidutundlikkuse ja sümptomitega, nagu peavalud, nõgestõbi või hingamisprobleemid, eriti tundlikumatel inimestel või lastel.
Neuroloogilised kahjustused: Raskmetallid nagu plii ja elavhõbe, mida võib leidua vees või toiduainetes ja mis on saastunud töötlemise või pakendamise käigus, võivad põhjustada neuroloogilisi kahjustusi. Pikaajaline kokkupuude nende metallidega võib kahjustada laste aju arengut ning põhjustada mäluprobleeme, kognitiivset langust ja meeleoluhäireid täiskasvanutel.
Käitumis- ja vaimse tervise probleemid: Lisaained võivad mõjutada kesknärvisüsteemi, ajukeemiat ja neurotransmittereid, mis võib kaasa aidata hüperaktiivsusele, ärevusele ja depressioonile. Lisaainete põhjustatud põletik võib samuti mängida rolli nendes vaimse tervise probleemides. Kuna krooniline madala tasemega põletik on seotud nii ADHD kui depressiooniga, võib lisaainete tarbimine, mis soodustab põletikku, neid seisundeid süvendada.
Kantserogeensed riskid: Teatud tööstuslikud lisaained on seotud vähktõvega. Näiteks nitraadid ja nitritid, mida kasutatakse töödeldud lihas säilitusainetena, võivad moodustada nitrosamiine, mis on tuntud kantserogeenid. Teised kemikaalid, nagu aspartaam ja BHA (butüülitud hüdroksüanisool), mida kasutatakse vastavalt kunstlike magusainete ja säilitusainetena, on loomkatsetes seotud vähiga, kuigi inimuuringud jätkuvad.
Kuidas toetada samm-sammult oma keha ja keskkonda toksiinidest vabastamisel
Hea uudis on see, et sa ei pea oma elu üleöö muutma. Väikesed, jätkusuutlikud muudatused võivad muuta aja jooksul palju. Siin on, millest on hea alustada:
1. Tee paremaid toiduvalikuid
Värske ja kohalik toit: Eelista kohalikku, hooajalisi ja mahepõllumajanduslikke toiduaineid nii palju kui võimalik, et vähendada kokkupuudet pestitsiidide ja tööstuslike kemikaalidega. Siit leiad mahetoitu müüvad poed Eestis. Ja siit lehelt leiad nii mahetootjad kui nende e-poed Eestis.
Kasuta näiteks Environmental Working Group'i (EWG) (eesti keelne tõlge: Keskkonnatöörühm) Dirty Dozen ja Clean 15 nimekirju: Dirty Dozen nimekiri, mida vaadatakse üle iga aasta, toob välja puu- ja köögiviljad, millel on kõige rohkem pestitsiidijääke; samas kui Clean 15 nimekirjas on puu- ja köögiviljad, millel on kõige vähem pestitsiidijääke. Osta Dirty Dozen nimekirjas olevad puuviljad, marjad, köögiviljad võimaluse korral mahedad.
Väldi ultratöödeldud toite: Töödeldud toidud sisaldavad enim lisaaineid, sealhulgas kunstlikke magusaineid, värvaineid, säilitusaineid, paksendajaid, emulgaatoreid. Tarbi nii palju kui võimalik töötlemata täistoitu (nii nagu seed tuleb loodusest). Õpi lugema ja aru saama toodete etikette, et teha toidupoes teadlikumaid valikuid oma tervise heaks. Siit artiklist leiad juhiseid kuidas lugeda toodete etikette.
Enim töödeldud toidus kasutatavad lisaainete rühmad:
toiduvärvid (E100 – E199)
säilitusained (E200 – E299)
antioksüdandid (E300 – E399)
emulgaatorid, stabilisaatorid (E400 – E499)
magusained (E420 – E421; E950 – E969)
Keha loomulik puhastumine: Meie kehad puhastavad end loomulikult peamiste elundite, nagu maks, neerud, nahk, kopsud ja seedesüsteem, kaudu, mis töötavad koos, et eemaldada kehast toksiine ja jääkaineid. Maks filtreerib verest kahjulikke aineid, lagundades neid, et need saaksid kehast väljuda, samas kui neerud eraldavad toksiinid uriini kaudu. Nende loomulike puhastusprotsesside toetamiseks on oluline tarbida antioksüdantiderikkaid ja kiudainerikkaid toiduaineid. Rohelised lehtköögiviljad, ristõielised köögiviljad (nagu brokoli ja lillkapsas), tsitruselised ja marjad aitavad neutraliseerida toksiine, samal ajal kui kiudainerikkad toidud – nagu täisteratooted, kaunviljad ja seemned – soodustavad tõhusat seedimist ja jääkainete eemaldamist seedesüsteemi kaudu. Vesi, roheline tee (eriti matcha) ja sidrunivesi on suurepärased neerude funktsiooni toetamiseks ja toksiinide kehast väljutamise hõlbustamiseks uriini kaudu.
Regulaarne füüsiline koormus, mis paneb sind higistama, samuti saunaskäik, on suurepärased viisid keha puhastumise toetamiseks. Oluline kehapuhastaja on antioksüdandi molekul glutatioon, mille tootmine kehas suureneb näiteks treeningu ajal. Glutatiooni taseme loomulikuks tõstmiseks on oluline saada piisavalt kvaliteetset und, tegeleda nii aeroobse kui ka jõutreeninguga ning tarbida väävlirikkaid toiduaineid, nagu näiteks lillkapsas, brokoli, rooskapsas, küüslauk ja sibul. Glutatioon koosneb aminohapetest tsüsteiin, glutamaat ja glütsiin, mida keha sünteesib mitmesugustest toiduainetest. Nende hulka kuuluvad valgurikkad allikad nagu veiseliha, kana, kala, munad, piimatooted, läätsed, kaunviljad ja täisteratooted, nagu kaer ja oder, samuti pähklid, seemned, lehtköögiviljad, merevetikad, lõhe, soja ja seened. Tasakaalustatud toitumine tagab, et keha saab vajalikke aminohappeid glutatiooni tootmiseks ja optimaalseks keha puhastamiseks. Siit artiklist saad lugeda millised on märgid, et su keha puhastusprotsessid vajavad tuge.
Eestis aitab paremaid toiduvalikuid teha näiteks Fuudish, kes vaatab toitu teadliku tarbija pilgu läbi ning lähtub arvamuste kujundamisel teadusuuringutest.
2. Vee kvaliteet: Filtreeri kraanivett, ära sõltu pudeliveest
Miks kraani- ja pudelivesi (plastpudelis) ei ole ideaalne: kuigi munitsipaalettevõtted filtreerivad vett, võib kraanivesi sellegipoolest sisaldada aineid nagu kloor, fluoriid, raskmetallid, ravimijäägid jne. Plastpudelites müüdavas vees leidub aga mikroplaste ja muid kemikaale, mis satuvad sinna pakendist. Kui ostad pudelivett, on parim valik klaaspudel. Reisides on enamasti meie võimalused puhta vee juurdepääsule piiratud (juhul kui sul ei satu allika lähedale). Tee siis parim valik mida saad. Võta kaasa tühi kaasaskantav veepudel (klaasist või roostevabast terasest) ja täida see filtreeritud veega kus sul sellele on juurdepääs. Kui sul pole võimalust osta muud vett peale plastikpudelis vee, püüa osta tugevama plastpudeliga vesi, kuna tugevamad plastpudelid on sageli valmistatud polüetüleentereftalaadist (PET) või kõrge tihedusega polüetüleenist (HDPE). Need materjalid on vastupidavamad, lagunevad aeglasemalt ja neil on väiksem kemikaalide lekkimise oht. Pehmemad plastpudelid on tavaliselt valmistatud madala tihedusega polüetüleenist (LDPE) või sisaldavad plastifikaatoreid, nagu ftalaadid. Need kemikaalid muudavad plasti pehmemaks ja võivad lekkida vette, eriti kuumuse või päikesevalguse mõjul.
Kasuta kodus veefiltrit: Kuigi munitsipaalvett töödeldakse ja filtreeritakse, et see vastaks ohutusstandarditele, ei eemaldata sealt kõiki võimalikke saasteaineid. Veefilter aitab vähendada või eemaldada neid saasteaineid, võimaldades tarbida puhtamat vett nii joomiseks kui ka toiduvalmistamiseks. Meie kasutame kodus näiteks Aquaphori veefiltrit.
3. Vaata üle oma igapäevaselt kasutatav kosmeetika
Nahk imab seda endasse, mida sellele paneme: kõik võib olla ei tea, et palju sellest, mida me nahale kanname, imendub meie vereringesse. Sellised koostisosad kosmeetikatoodetes nagu parabeenid, ftalaadid ja sünteetilised lõhnaained võivad häirida hormonaalset tasakaalu ja suurendada organismi toksilist koormust. Mida rohkem me sünteetilisi kemikaale kehale määrime, seda rohkem peab organism tööd tegema nende eemaldamiseks.
Vaheta looduslike toodete vastu: kui sul on soov kasutada kosmeetikatooteid, otsi nahahooldusbrände, mis kasutavad orgaanilisi ja mittetoksilisi koostisosi. Kontrolli tootesilte ja väldi tooteid, mis sisaldavad tervisele ebasoodsaid kahjulikke kemikaale. Environmental Working Group’il on andmebaas nimega Skin Deep, kus on hinnatud üle 115 000 kosmeetikatoodet – see võib olla abiks sul oma olemasolevaid tooteid üle vaadata ja teha paremaid valikuid järgmiste ostude osas. Isiklikult kasutan ma juba aastaid nahaniisutajana puhast sheavõid, külmpressitud seesamiõli või ekstra-neitsi oliiviõli. Kui tunnen vajadust, siis lisan mõne tilga eeterlikku õli, sõltuvalt sellest, millist looduslikku lõhna ma parasjagu soovin enda ümber. Siit leiad rohkem infot, millised eeterlikud õlid on head naha tervise jaoks.
4. Hoia oma kodune õhk puhtana
Puhastusvahendid: Tavapoodides müüdavad paljud puhastusvahendid sisaldavad sageli tugevaid kemikaale, mis mõjutavad siseruumide õhu kvaliteeti ja võivad mõjuda negatiivselt ka tervisele, eriti tundlikemal inimestel, sh lastel. Loe toodete etikette. Lihtsaim ja tervisele parim valik on kasutada looduslikke puhastusvahendeid, nagu tavaline vesi, äädikas, söögisooda, sidrunimahla kontsentraat. Sidruni, teepuu ja apelsini eeterlikud õlid on head antibakteriaalseteks, seenevastasteks ja muuks puhastusvahenditeks kodus. Või siis proovida ökoloogilisi poes müüdavaid puhastusvahendeid, mille koostis on võimalikult puhas.
Küünalde põletamine kodus: Küünlad, eriti need, mis on valmistatud parafiinvahast, võivad põlemisel eraldada kahjulikke kemikaale. Parafiin on nafta kõrvalsaadus ja põledes eraldab see aineid, nagu benseen ja tolueen, mis on teadaolevad kantserogeenid. Lisaks sisaldavad paljud küünlad sünteetilisi lõhnaaineid, mis võivad eraldada lenduvaid orgaanilisi ühendeid, põhjustades siseruumide õhusaastet. Need kemikaalid võivad põhjustada hingamisprobleeme, peavalusid või süvendada ka astma seisundit. Plii-tahiga küünlad võivad eraldada ka mürgiseid raskemetalle, mis on sissehingamisel kahjulikud. Vali küünlad, mis on valmistatud mesilasvahast, sojavahast või kookosvahast. Väldi sünteetilisi lõhnaaineid. Selle asemel vali küünlad, mis on lõhnastatud eeterlike õlidega. Veendu, et küünaldel mida ostad, oleksid tahid, mis on valmistatud puuvillast või puidust.
Siseõhk: Siseruumide õhk võib olla saastatum kui välisõhk, kuna paljud siseõhus ringlevatest kemikaalidest pärinevad kodustest esemetest, kodus kasutatavatest puhastusvahenditest, kosmeetikatoodetest. Ava kodus regulaarselt aknad, tuulutades tube. Ka õhupuhastajad aitavad hoida siseruumide õhu puhtamana, aidates eemaldada tolmu, õietolmu, ebameeldivaid lõhnu, ohtlikke kemikaale jne. Me näiteks kasutame kodus lisaks sellele, et tuulutame tube, ka õhupuhastajat Coway.
Kokkuvõtvalt: väikeste sammudega suur tervislik kasu
Ka Dr. Yvonne Burkart rõhutas seda, et oma elu detoksifitseerimine ei tähenda, et pead tegema kõike korraga, vaid oluline on teha teadlikke, järk-järgulisi parendusi. Alusta sellest, mis tundub sulle tehtav. Tehes väikseid, järjekindlaid samme, saad märkimisväärselt vähendada kokkupuudet tööstuslike lisaainete ja muude kahjulike kemikaalidega, toetades samal ajal oma keha loomulikke puhastusprotsesse.
Omandades teadmisi ja tehes teadlikumaid otsuseid saad kaitsta nii enda kui oma pere tervist pikaajaliselt.
Kommentit