Meil kõigil on toiduga erinev suhe. Mõned näevad toitu kui keha toitainet ja keskenduvad tervislikule toitumisele. Mõned näevad toitu kui vahendit mineviku või oleviku emotsionaalsete aukude täitmiseks. Mõnede jaoks ei ole toidu kvaliteet üldse oluline või nad lihtsalt ei mõtle sellele kas ja kui oluline on süüa mitmekesiselt- peaasi, et kõht on täis. Ja siis on need, kelle jaoks on toit kui kinnisidee või inimesed, kes söövad stressist. Meil kõigil on oma ajalugu ja oma lugu, mida jagada kui rääkida toidust ja meie suhetest sellega.
Kuulasin oma IIN koolis Geneen Rothi loengut suhtest toiduga. Tal oli jagada nii palju tarku sõnu, et pidin kõnest tähelepanuväärsemad kokku koguma ja neid allpool jagama.
See, kuidas me sööme, on see, kuidas me elame
Millal sa viimati jälgisid hoolikalt mida ja kuidas sa sööd? Mida sa oma taldrikule paned? Kui palju sa oma taldrikule paned? Kus sa sööd? Kellega sa sööd? Kas on midagi, mida märkad, et mis sulle meeldib mida sa söömise juures teed? Midagi mis sulle ei meeldi? Mida saaksid muuta?
Toit taldrikul peegeldab seda, mida usud toitumise, häbi, puuduse, rõõmu kohta – see peegeldab ka seda, kas saad ennast usaldada või mitte.
Kõik, mida sa usud elust ja elusolemisest, sellesse, mida sa väärid, sellesse, mis on piisav, sellesse, mida sa tahad, on sinu jaoks võimalik – see ilmneb sinu taldrikul – iga kord kui sööd.
Kasuta toitu kui portaali oma ülejäänud elule!
Püüa mõista, mida sööd ja miks sööd teatud toite. Kui sul on näiteks magusavajadus või muu snäksimise vajadus, siis miks sul see on? Kas jätad oma toitumisega oma keha ilma teatud olulistest toitainetest (tervislikud rasvad, valgud, tervislikud süsivesikud, vitamiinid, mineraalid) ja kas su keha annab vihjeid kui sul on vajadus teatud toitude järele, millest kehas puudus on? Või on need snäksimised või teatud toitude söömised seotud millegi muu puudumisega sinu elus – nagu lähedased suhted, täisväärtuslik karjäär, pingevaba elu, paremini korraldatud rahaasjad, rahulikum kodukeskkond, enese aktsepteerimine sellisena, nagu oled jne.
Iga dieedi jaoks on võrdne ja vastandlik liigsöömine
Ma ei ole pidanud mingit piiratud dieeti oma elus ega usu ka dieetidesse. Olles juba mitu aastat toitumist õppinud, tean, et keha, selle suurust mõjutavad nii paljud tegurid (uni, stressitaluvus, mõõdukas füüsiline liikumine ja treening, geenid, söömine, tervislik seisund, hormonaalne tasakaal jne). See ei ole ainult toit ja see kui palju teed trenni.
Meie kehad on targad, nad tahavad, et tunneksime end alati parimana ja püüavad kogu aeg meid tasakaalu viia. Kui proovid ühte dieeti teise järel, näeb sinu keha seda ohuna, et tulemas on nälg– ning hoiab oma varusid (rasva), et saaks sinu eest hoolitseda, et sa nälga ei sureks. Kui piirad ennast mõnda aega oluliste toitainete osas, siis tuleb kindlasti momente, mil tunned ärevust, stressi, viha, näljatunnet jne. See on keha märk öelda, et tal on puudu toitainetest, mida ta vajab. Tarkus on seda märgata ja anda kehale seda mis on tema hästi toimimiseks vajalik.
Mõtle toidule kui millegi sügavama väljendusele, nagu ütleb Geneen Roth. Kas toit, mida sa sööd, tahab sulle midagi öelda. Kas võib olla, et toit üritab sinuni jõuda ja sind kuulama panna?
Tea, millal on piisav
Meie ettekujutus piisavast on meist pidevalt eespool. Selle asemel, et keskenduda sellele, mis meil on, me keskendume sellele, mida meil pole. Me kipume üle sööma ja täitma midagi toiduga, mida ei saa toiduga täita ega täita ka millegi muuga, mis on füüsiline. Mida rohkem suudame keskenduda sellele, mis on siin ja praegu, seda õnnelikumad oleme. Suhe piisavaga on see, mis meil juba olemas on.
Hinda seda, mis sul on: võta vastu head
Ära söö nälja pärast tulevikus, vaid söö nälja pärast, mis on siin ja praegu. Kui sööd, vaata oma taldrikut, nuusuta ja maitse ja tunneta suus olevat toitu. Tähista seda, mis mis sul on olemas – isegi imeväikseid asju. Võid ka mõelda teistmoodi, nagu Geneen Roth soovitab- mõtle asjadele, mis POLE praegu sinu elus valesti.
Mõtle, mis sind toidab. See pole esmajärgus toit, vaid inimsuhted, vaimsus. Kuidas saame elada tänast elu nii, et saaksime oma elu lõpus tagasi vaadata ja öelda– et elasime tõeliselt, hindasime igat hetki, olime kohal siin ja täna.
Enesekriitika, kurtmine ja teiste süüdistamine ei vii kuhugi
Ma arvan, et me kõik oleme selles süüdi – kurtmine. Olenevalt sellest, mis meie elus või meie ümber toimub, leiame sageli asju, mille üle kurta. Kuidas oleks, kui proovid näiteks üks päev mitte kurta, eriti asjade üle, mida sa ise mõjutada või muuta ei saa? Kas oleme võimelised kurtvad mõtted kinni püüdma enne kui need välja ütleme?
Enesekriitika on veel üks teema, millega paljud meist hädas on. Selle juured võivad ulatuda meie varasesse lapsepõlve ja me kanname neid kritiseerivaid tundeid täiskasvanuikka. Aga kritiseerimine ei aita, see ei vii mitte kuhugi. Pigem peaksime olema uudishimulikud ja mõtlema, kust need tunded pärinevad, kas need on tegelikult tõelised, tõesed või kellegi teise poolt meisse istutatud. Proovime sellest sisemisest kritiseerivast häälest lahti saada.
Lase endal lõpetada oma elu alguse ootamine
Kui jõuame oma elu lõpuni, ei huvita kedagi kui palju me kaalume ja milline on meie keha suurus. Me magame oma elu maha kui me ei kohal siin ja praegu ja õnnelik nende hetkede üle.
Nagu ütles, Francis Chan: "Meie suurim hirm ei peaks olema hirm ebaõnnestumiste ees, vaid elus edu saavutamise ees asjades, millel pole tegelikult tähtsust."
Me sööme nii, nagu elame- kuidas me sööme, kulutame ka aega, raha, armastust ja energiaressursse.
Geneen Rothi toitumise juhised
Söö ainult siis kui oled näljane.
Söö seda, mida su keha tahab.
Söö ilma segajateta, nagu mobiiltelefon, arvuti, raadio, televisioon, ajalehed, raamatud ja intensiivsed või ärevust tekitavad vestlused.
Söö rahulikus keskkonnas istudes. Siin ei ole mõeldud autos söömist.
Söö, kuni kõht on täis aga mitte pungil.
Söö (eesmärgiga olla) teiste pilgu all.
Söö mõnuga, isukalt ja naudinguga.
Aitäh Geneen Rothile nende tarkuse sõnade eest! Loodan, et need aitavad näha meie suhet toiduga teistsuguse vaatenurga alt.