Hapukapsas – looduse probiootikum

Tavaliselt valmistan hapukapsast sügisel, aga kuna mul oli külmkapis kaks kapsast- valge ja punane, siis otsustasin teha partii. Hapukapsas on suurepärane lisand grill-lihale kevadel ja suvel, kuna see aitab ka valke kehas kergemini lagundada.

Miks süüa hapukapsast?

Enne kui meil, inimestel, külmikud olid, sõime palju fermenteeritud toite, kuna kääritamine säilitab paremini juurvilju, puuvilju- ja piimatooteid ja samas soodustab ka looduslike bakterite kasvu. Fermenteeritud toitude tarbimine aitab sinu sooltel asustada rohkem häid mikroobe, mis võitlevad halbade bakterite ja toksiinidega. Hapukapsas, mis on hapendatud kapsas, on üks lihtsamini valmistatavaid hapendatud toiduaineid ja sisaldab sada korda rohkem laktobatsille kui toores kapsas. Kui süüa üks või kaks lusikatäit enne sööki, suureneb sülje tootmine, väheneb mao happesus ja keha aktiveerib spetsiifilised ensüümid, et aidata seedida toitu paremini. Inimesed, kellel on kõrvetised, hapukapsas on hea variant, mida happeblokaatorite asemel proovida kõrvetiste vastu. Kui soovid rohkem teada saada erinevate toiduainetes leiduvate probiootikumide kohta, siis loe seda postitust kus sukeldun teemasse sügavamale.

Kuidas valmistada hapukapsast?

See on väga lihtne protsess. Ühe liitrise koguse hapukapsa valmistamiseks on vaja keskmise suurusega kapsast (rohelist või punast) ja 1 supilusikatäit meresoola või Himaalaja soola. Haki kapsas õhukesteks ribadeks (võid kasutada ka köögikombaini). Sega kausis kätega kokku hakitud kapsas ja sool. Lase 20-30 minutit seista. Seejärel masseeri kapsast kausis kätega umbes 10 minutit, kuni saad kapsast soolvee välja. Kapsast vedeliku 'välja tõmbamiseks' võid kasutada ka pudrunuia. Seejärel pane kapsas puhastatud purki. Suru kapsas tihkesti purki ja veendu, et kapsast kataks protsessi lõpus soolvesi. See loob keskkonna, et käärimine saaks alata. Jäta ka umbes 5 cm ruumi purgi ülaosas. Sulge purk kaanega. Mul on endal fermenteerimiseks spetsiaalsed õhulukusüsteemiga purgid, kuid juurviljade kääritamiseks pole konkreetselt just neid vaja. Fermenteerida saab ka tavapurkides. Pane kapsaga purk pimedasse jahedasse kuiva kohta seisma.

Käärimisprotsess kestab 2-4 nädalat, mil head bakterid söövad ära kapsas sisalduvad suhkrud, paljunevad ja eraldavad suures koguses piimhapet, mis loovad kahjulikele bakteritele ebasobiva keskkonna ja nii toimib ka teie hapukapsas ka loodusliku säilitusainena.

Kui su ei ole õhulukusüsteemiga purke, on oluline oma hapukapsast regulaarselt kontrollida ja veenduda, et kapsas on ikka soolvee sees. Ava kaas, et liigne gaas saaks välja ja sule taas. See tagab, et teie hapukapsal ei tekiks kahjulikke baktereid ega hallitust.

Pärast käärimisprotsessi võid oma hapukapsa purgi panna külmkappi. Käärimisprotsess küll külmkapis lõppeb kuid hapukapsas on kõlblik tarbimiseks mitu kuud (ära unusta seda siis regulaarselt tarbida).

Hapukapsa koostisained ja nende kasulikkus tervisele

Ülaltoodud juhiseid järgides saad lihtsasti valmistada hapukapsast. Võid lisada kapsale ka allolevaid vürtse. Siinkohal toon välja erinevate koostisosade kasulikkuse tervisele.

Kapsas – kapsas on palju C-vitamiini, K-vitamiini, A-vitamiini, B-vitamiine ja mineraalaineid nagu raud, magneesium, mangaan, folaat, kaalium. Kuna kapsas on palju kiudaineid, aitab see puhastada magu ja jämesoolt. Kapsal on antibakteriaalsed ja viirusevastased omadused, mis aitavad ka puhastada verd ja hoida immuunsüsteemi tugevana. Kapsas on suurepärane ka sinu luudele. Rinnaga toitvatel naistel on kapsast kasu, kui nad võitlevad rinnapõletikuga (piimapais). Valu leevendamiseks aseta rinnale lihtsalt külm kapsaleht- see toimib, usu mind.

Punane kapsas on oma sügava värvuse tõttu rohelisest kapsast veelgi toitvam – selles on 85 protsenti päevasest C-vitamiinist, samas kui rohelises kapsas on 47 protsenti. Punases kapsas on rohkem C-vitamiini kui apelsinis. Punases kapsas on ka 10 korda rohkem A-vitamiini, rohelises kapsas aga kaks korda rohkem K-vitamiini kui punases kapsas. Punases kapsas on kaks korda rohkem rauda kui rohelises kapsas.

Köömned – nendes on palju haigustega võitlevaid antioksüdante, mis aitavad hoida veresuhkrut stabiilsena ja soodustavad head seedimist. Supilusikatäis köömneid, mis lisatakse hapukapsale selle valmistamisel (röstitakse pannil maitse vabastamiseks), sisaldavad valku, rasva, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, ​​kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, vaske, mangaani, fosforit.

Kadakamarjad – aitavad organismist mürkaineid puhastada, soodustavad head seedimist, naha ja südame tervist ning on teadaolevalt ka unetuse parandajad. Kadakamarjad sisaldavad antioksüdante ja on looduslikud antiseptilised, millel on antibakteriaalsed ja seenevastased omadused. Hapukapsale pole vaja lisada rohkem kui 10 marja, et anda sellele mõnus kadakamarja maitse. Kadakamarju ei soovitata rasedatele ja neeruprobleemidega inimestele.

Meresool ja himaalaja sool – nii meresool kui ka himaalaja sool on rikkad mineraalide poolest. Himaalaja soolas on umbes 84 mineraali, meresoolas aga umbes 60. Meresoola ja himaalaja soola mõõdukas regulaarne tarbimine aitab tasakaalustada vedelikke ja vältida vedelikupuudust. Meresool aitab tugevdada immuunsust, kõrvaldab lima kogunemist, muudab keha aluselisemaks ja parandab ka ajutegevust. Himaalaja sool soodustab luude ja põsekoopa tervist, toetab hingamisteede tervist ja neelab toiduosakesi soolestikus. Meresool ja himaalaja sool aitavad mõlemad ennetada lihaskrampe, reguleerida vererõhku, tõstavad energiat, aitavad reguleerida und ja soodustavad elektrolüütide tasakaalu organismis.

Loodan, et ülaltoodu paneb sind hapukapsast rohkem oma igapäevamenüüsse lisama ja julgustab sind seda ise valmistama, mitte poest ostma.