Nutri-Score toidupakendil: mida peaks tarbija sellest teadma?

Miks me vajame lihtsamaid tööriistu toiduvalikute tegemiseks?

Toidupoes teeme iga päev kümneid otsuseid. Milline jogurt valida? Milline leib on parem? Kas ühed hommikusöögihelbed on tervist toetavamad kui teised? Kas toidupakendil olev lubadus „kõrge valgusisaldusega“ või „kiudainerikas“ tähendab automaatselt, et tegemist on hea valikuga?

Meile meeldib mõelda, et teeme toiduvalikuid teadlikult – loeme pakendeid, võrdleme hindu ja mõtleme tervisele. Tegelikkuses mõjutavad meie otsuseid aga väga paljud tegurid: toodete paigutus riiulitel, sooduspakkumised, pakendite värvid, reklaamid, harjumused ja isegi see kui väsinud me oleme poodi minnes või kui kiire meil on.

Käitumisteadus on näidanud, et meie otsuseid ei kujunda ainult teadmised ja teadlik kaalutlemine. Toiduvalikuid mõjutavad ka igapäevane keskkond, harjumused, toodete paigutus poes, sooduspakkumised, pakendite kujundus ja reklaamid. Hiljuti kuulasin vestlust käitumispsühholoogi Andero Uusbergi ja perearsti Marta Velganiga podcastis „Kaalujutud“, kus arutleti muu hulgas ka selle üle, miks tervislikumate valikute tegemine ei sõltu ainult sellest, mida me toitumisest teame, vaid ka sellest, millises keskkonnas me oma otsuseid teeme.

See tõstatab olulise küsimuse: kuidas muuta tervist toetavate valikute tegemine tarbijale lihtsamaks?

Ühe võimaliku lahendusena on mitmes Euroopa riigis kasutusele võetud Nutri-Score – toidu esipakendi märgistussüsteem, mis aitab tarbijal kiiresti hinnata toote üldist toiteväärtust.

Mis on Nutri-Score?

Nutri-Score on vabatahtlik toidu esipakendi märgistussüsteem, mis annab tootele hinnangu skaalal A-st E-ni.

• A (tumeroheline) tähistab tooteid, mille üldine toiteväärtus on selle süsteemi järgi on parem.

• E (punane) tähistab tooteid, mille koostis annab võrreldes teiste sama kategooria toodetega vähem soodsa hinnangu.

Oluline on mõista, et Nutri-Score ei ütle, kas konkreetne toit on „tervislik“ või „ebatervislik“. Toitumine ei koosne üksikutest toodetest, vaid kogu toitumismustrist.

Samuti ei ole Nutri-Score mõeldud võrdlema omavahel täiesti erinevaid toidugruppe. Näiteks ei ole eesmärk võrrelda oliiviõli õunaga või kala jogurtiga. Süsteem on loodud eelkõige aitama tarbijal valida sarnaste toodete vahel – näiteks kahe hommikusöögihelbe, jogurti või leiva vahel.

Kuidas Nutri-Score loodi?

Nutri-Score töötati välja Prantsusmaal koostöös rahvatervise ja toitumisteadlastega. Süsteemi aluseks on teaduslik toitumisprofiilide mudel, mis hindab toidu koostist.

Algne arvutusmudel põhineb Ühendkuningriigis välja töötatud FSA Nutrient Profiling System’il. Algoritmis arvestatakse muu hulgas:

• energiasisaldust;

• küllastunud rasvhapete sisaldust;

• suhkru kogust;

• soola sisaldust;

• kiudainete sisaldust;

• valgu sisaldust;

• puu- ja köögiviljade ning kaunviljade osakaalu.

Süsteemi on aastate jooksul täiendatud ning selle mõju ja kasutatavust on hinnatud erinevates teadusuuringutes.

Nutri-Score'i eesmärk ei ole asendada toitumisalaseid teadmisi, vaid pakkuda tarbijale orientiiri olukorras, kus poes tuleb teha valikuid lühikese aja jooksul.

Kus Nutri-Score'i kasutatakse?

Nutri-Score on kasutusele võetud mitmes Euroopa riigis, sealhulgas:

• Prantsusmaal (2017);

• Belgias (2018);

• Hispaanias (2018);

• Saksamaal (2019);

• Šveitsis (2019);

• Hollandis (2019);

• Luksemburgis (2020).

Euroopa Liidus ei ole Nutri-Score kohustuslik märgistus. Tootjad saavad selle kasutamise otsustada vabatahtlikult.

Miks ainult olemasolevast toitumisalast teabest ei piisa?

Euroopa Liidus on toidu pakenditel kohustuslik toitumisalane info olnud olemas juba üle kümne aasta. Tarbijal on võimalik lugeda energiasisaldust, rasvade, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola koguseid.

Ometi näeme jätkuvalt toitumisega seotud terviseprobleemide (ülekaalulisus, rasvumine) suurenemist.

Üheks põhjuseks on see, et olemasoleva info kasutamine eeldab tarbijalt üsna head toitumisalast kirjaoskust. Väga paljud inimesed ei oska hinnata, mida tähendab näiteks 5 grammi suhkrut 100 grammi toote kohta või kas ühe toote kiudainesisaldus on tegelikult hea võrreldes teiste sama kategooria toodetega.

Lisaks on pakendil olev info sageli väga väikeses kirjas. Tarbijalt eeldatakse sisuliselt, et ta seisab poes riiuli ees ja teeb väikese toitumisanalüüsi.

Nutri-Score'i idee on muuta kõige olulisem info nähtavamaks ja kiiremini mõistetavaks.

Kas Nutri-Score muudab inimeste käitumist?

Teadusuuringud näitavad, et lihtsustatud esipakendi märgistused võivad aidata inimestel paremini hinnata toodete toiteväärtust ja teha mõnevõrra tervist toetavamaid valikuid.

Samas tuleb olla realistlik. Ükski märgistus ei lahenda üksi ülekaalulisuse, krooniliste haiguste või ebatervisliku toitumise probleeme. Inimeste toiduvalikuid mõjutavad lisaks teadmistele ka:

• sissetulek;

• toidu hind;

• kultuurilised harjumused;

• kättesaadavus;

• maitse-eelistused;

• kodune toidukultuur.

Nutri-Score on üks võimalik tööriist paljude teiste seas.

Nutri-Score'i piirangud – miks ühest märgisest ei piisa

Üks Nutri-Score'i piiranguid on see, et süsteem ei hinda otseselt toidu töötlemisastet. See tähendab, et mõned ultratöödeldud tooted võivad saada soodsa hinnangu juhul, kui nende toitaineline koostis vastab algoritmi kriteeriumidele. See toob hästi esile ühe olulise põhimõtte toitumises – ükski lihtsustatud märgis ei saa asendada terviklikku toitumisalast teadlikkust.

Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise aluseks jäävad endiselt võimalikult mitmekesised ning vähe töödeldud toidud, nagu köögiviljad, puuviljad, marjad, kaunviljad, täisteraviljad, pähklid, seemned, kala ja muud toidud, mis on oma looduslikule kujule lähedased. Nutri-Score'i võiks seetõttu käsitleda kui täiendavat abivahendit – eriti olukordades, kus tarbija peab poes valima erinevate pakendatud toodete vahel sama toidugrupi sees.

Siit Regionaal- ja Põllumajandusministreeriumi lehelt saad lugeda rohkem Nutri-Score'i kohta ja ka sellega seoses müütide kohta.

Eestis toimuv arutelu

Nutri-Score'i kasutuselevõtu üle on Eestis viimastel kuudel toimunud aktiivne arutelu.

2026.aasta juunis saatsid Eesti Pereõdede Liit ja Eesti Toitumisnõustajate ja Terapeutide Liit valitsusele avaliku pöördumise, milles toodi välja vajadus muuta toidupakenditel olev info tarbijale lihtsamini mõistetavaks.

2026.aasta juulis saatis samal teemal pöördumise Eesti Lastearstide Selts.

Samas on esitatud ka kriitilisi seisukohti ning osa organisatsioone ja ettevõtjaid on väljendanud muret Nutri-Score'i võimalike piirangute pärast.

Selline arutelu on tervitatav, sest rahvatervisega seotud otsused vajavad erinevate osapoolte – teadlaste, tervishoiutöötajate, poliitikute, tootjate ja tarbijate – vaadet.

Nutri-Score ei ole ainus selline süsteem maailmas

Erinevad riigid on kasutanud erinevaid lähenemisi, et aidata tarbijatel teha paremaid valikuid.

Näiteks:

Health Star Rating

Austraalias ja Uus-Meremaal kasutatav süsteem annab toodetele hinnangu tähtede või tärnide kujul.

Keyhole märgis

Põhjamaades kasutatav märgis aitab tuvastada tooteid, mille koostises on võrreldes sama kategooria toodetega vähem soola, suhkrut ja rasva ning rohkem kiudaineid.

Hoiatusmärgised pakendi esiküljel

Näiteks Tšiilis ja Mehhikos kasutatakse hoiatusmärgiseid, mis annavad tarbijale kiiresti teada kui toode sisaldab palju suhkrut, soola, küllastunud rasvhappeid või energiat. Uuringud on näidanud, et sellised esipakendi märgised aitavad tarbijatel paremini mõista toodete toiteväärtust ning võivad toetada tervist toetavamate ostuotsuste tegemist. Tšiili kogemust on kajastatud ka meditsiiniajakirjas The Lancet Planetary Health.

Kõigi nende süsteemide eesmärk on sama: muuta tervist toetavam valik tarbijale lihtsamaks.

Minu vaade toitumisnõustajana

Olen kutsetunnistusega toitumisnõustaja ja Eesti Toitumisnõustajate- ja Terapeutide Liidu juhatuse liige ning usun, et tervislik toitumine algab eelkõige terviktoidust.

Minu enda ostukorvis on enamus ajast:

• köögiviljad;

• puuviljad ja marjad;

• kala;

• liha;

• piimatooted;

• kaunviljad;

• täisteraviljatooted

• pähklid ja seemned.

Need on toidud mida enamasti ei ole vaja keeruliste märgistustega hinnata.

Valin võimalikult vähe ja seal kus vaja töödeldud pakendatud toite – näiteks täisterapastat, täisteraleiba, konserv-kaunvilju, oliiviõli, kalakonservi, maitsestamata jogurtit, keefiri, kohupiima ja kodujuustu, külmutatud marju, köögivilju, kala.

Kuid poes tuleb vahest valida ka erinevate töödeldud toodete vahel kus koostisosad ei ole tavatarbijale nii lihtsasti arusaadavad. Just sellistes olukordades võib lihtne ja kiiresti märgatav märgistus olla tarbijale abiks.

Oluline on ka mõista, et pakendil olevad turunduslikud väited ei tähenda alati, et tegemist on tervist toetava tootega.

Näiteks võib toode olla märgistatud kui „kõrge valgusisaldusega“ või „kiudainerikas“, kuid oluline on vaadata detailsemalt:

• milline on toote koostis; kui palju ja mida on tootes (koostisosade järjekord)

• millised kiudained ja kui palju neid tootes on;

• kui palju sisaldab stoode lisatud suhkrut, soola või küllastunud rasvhappeid.

Kas Nutri-Score võiks aidata tarbijat Eestis?

Minu arvates ei peaks Nutri-Score'i vaatama kui imelahendust ega kui süsteemi, mis ütleb inimestele, mida nad peavad sööma.

Tarbijale on oluline vabadus teha oma valik vastavalt oma eelistustele, võimalustele ja vajadustele.

Kuid kui inimesel on poes võimalus teha tervist toetavam valik lihtsamalt, kiiremini ja parema info põhjal, siis on see on kindlasti samm õiges suunas.

Oleks tore kui poed suunaksid visuaalselt tarbijat tegema tervist toetavamaid valikuid kogu poes. Näiteks võiks köögiviljade ja puuviljade juures olla lihtne positiivne orientiir, mis tuletab meelde: need on toidud, mida võiks meie menüüs olla rohkem.

Rahvatervises ei sünni muutused tavaliselt ühest lahendusest. Need sünnivad paljudest väikestest sammudest. Nutri-Score võib olla üks neist sammudest – tööriist, mis aitab muuta tervist toetavad valikud tarbijale veidi lihtsamaks.

Arutelu Arvamusfestivalil 2026

Eesti Toitumisnõustajate ja Terapeutide Liit korraldab 2026. aasta Arvamusfestivalil (08.08.2026) arutelu:

„Kas Nutri-Score on rahvatervise päästerõngas või lihtsalt uus silt toidupakendil?“

Arutelus osalevad:

• Elle-Mall Sadrak (Eesti Perearstide Selts);

• Uku Vainik (Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi käitumisgeneetika professor);

• Ene Viiard (toiduteadlane, ETNÜ esindaja);

• Taavi Tillmann (Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor);

• Riina Sikkut (poliitik);

• Hellika Kallaste (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);

• Janne Laik-Lõhmus (tootjate esindaja).

Loodan, et see arutelu aitab leida ühisosa – sest lõppeesmärk, ma loodan, on meil kõigil sama: aidata inimestel teha lihtsamini tervist toetavaid valikuid ja et Eesti rahvas oleks tervem ning elaks kauem võimalikult tervena.

Teadusallikad:

Nutri-Score'i arusaadavus tarbijale ja võrdlus teiste märgistustega

(Egnell M, Ducrot P, Touvier M, et al. (2018). Objective understanding of Nutri-Score Front-Of-Package nutrition label according to individual characteristics of subjects: Comparisons with other format labels.)

(Egnell M, Galan P, Farpour-Lambert NJ, et al. (2020). Compared to other front-of-pack nutrition labels, the Nutri-Score emerged as the most efficient to inform Swiss consumers on the nutritional quality of food products

Nutri-Score'i mõju ostuotsustele

(Egnell M, Boutron I, Péneau S, et al. (2019). Front-of-Pack Labeling and the Nutritional Quality of Students' Food Purchases: A 3-Arm Randomized Controlled Trial.

Chantal M, Hercberg S, Julia C. (2020).

Nutri-Score: A Useful Tool to Improve the Nutritional Quality of Food Purchases? International Journal of Nutrition and Food Sciences.