top of page
Search

Seedesüsteem – hämmastavalt intelligentne süsteem, mis toetab meie tervist iga päev

Mini-sari: Organism, seedesüsteem ja söögiisu mõjutavad protsessid


Osalen praegu kuuajasel koolitusel „Organism, seedesüsteem ja söögiisu mõjutavad protsessid“, mis on andnud mulle uusi ja sügavamaid teadmisi inimese seedesüsteemi ja selle toimimise kohta. Kuna koolitusel õpitu on minu jaoks väga põnev ning ühtlasi ka praktiline, soovin jagada osa sellest teadmisest ka teiega – sellisel kujul, mis oleks arusaadav ja võimalusel rakendatav ka igapäevaelus.


Kuna infot on palju, jagan seda mitme blogipostituse kaudu. Selle mini-sarja esimene artikkel keskendub inimese seedesüsteemi füsioloogiale – sellele, mis toimub erinevates seedesüsteemi osades, kui kaua seedimine erinevates etappides kestab ning miks on oluline seedesüsteemi teadlikult toetada.


Oluline on mõista, et iga seedesüsteemi osa saame me oma söömiskäitumise, toiduvalikute ja söömise rütmiga kas toetada või vastupidi – liigselt koormata.


Koolitust viib läbi Laine Parts – üks minu lemmiklektoreid minu toitumisnõustamise õpingutest Rahvatervise Akadeemias. Laine Parts töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Meditsiinitehnilise hariduse keskuse lektorina ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Keskkonnakeemia osakonna analüütilise keemia labori vanemkeemikuna. Lisaks on ta kutsetunnistusega toitumisnõustaja ja toitumisterapeut. Tal on tugev taust keemia ja materjaliteaduse alal ning igapäevases töös õpetab ta muu hulgas biokeemiat, toksikoloogiat ja toitumisõpet tulevastele tervishoiutöötajatele. Tema mitmekülgne ja teaduspõhine taust annab koolitusel jagatavale teadmisele väga tugeva aluse.


Mida sügavamale seedesüsteemi toimimisse sukelduda, seda enam tekib aukartus inimkeha toimimise vastu. See, mida meie organism iga päev – enamasti märkamatult – meie heaks teeb, on uskumatu.


Inimese seedekeskkond ja selle ülesehitus.

Mis on seedimine?

Seedimine on protsess, mille käigus suured toidumolekulid lõhustatakse seedeensüümide abil väikesteks algosakesteks (monomeerideks), mis saavad imenduda läbi limaskesta vereringesse või lümfi.


Seedimise lõppeesmärk on toitainete imendumine organismi sisekeskkonda, kus neid kasutatakse:

  • energia tootmiseks

  • rakkude ehitusmaterjalina. Me oleme see mida me sööme!

  • ainevahetusprotsesside toetamiseks


Mida organismipõhisem, mitmekesisem ja tasakaalustatum on toit, seda edukam on ka seedimisprotsess. Sama oluline on ka kuidas me sööme — rahulikus keskkonnas, ilma kiirustamise ja liigse stressita.


Inimese seedekulgla – 7–9 meetrit intelligentset koostööd


Inimese seedekulgla kogupikkus on ligikaudu 7–9 meetrit ning see jaguneb järgmisteks osadeks:


  • suuõõs

  • neel

  • söögitoru

  • magu

  • peensool (kaksteistsõrmik-, tühisool, niudesool)

  • jämesool


Igal seedesüsteemi osal on oma täpne ja asendamatu roll ning kogu süsteem töötab tõhusalt vaid siis, kui kõik osad saavad teha oma tööd võimalikult häirimatult.


Seedimine algab suust

Suu on seedimise olulisim mehaaniline etapp – toit peenestatakse hammaste abil ning segatakse süljega. Mida paremini on toit läbi näritud, seda lihtsam on seedeensüümidel hilisemates etappides oma tööd teha.


Ööpäevas eritub umbes 1,2 liitrit sülge, mis:

  • aitab vähendada patogeensete bakterite sattumist toiduga organismi

  • alustab süsivesikute seedimist



Söögitoru – seedekulgla alahinnatud osa


Söögitoru on lihaseline toru, mis ühendab suu ja mao ning mille ülesanne on viia neelatud toit peristaltiliste liigutuste abil makku. Toit liigub söögitorus edasi sõltumata kehaasendist, kuid selle toimimist mõjutavad oluliselt söömise tempo, stress ja söömise järgne kehahoiak.


Toit viibib söögitorus tavaliselt mõnest sekundist kuni umbes 10 sekundini.

Söögitoru alumises osas paikneb sulgurlihas, mis takistab maohappe liikumist tagasi söögitorusse. Kiirustades söömine, suurte suutäite neelamine, ülesöömine ning kohe pärast söömist pikali heitmine võivad soodustada happerefluksi ja ebamugavustunnet.


👉 Söögitoru toetamiseks:

  • söö rahulikult ja näri toitu korralikult läbi enne kui alla neelad (20-30 korda)

  • väldi suuri suutäisi

  • jää pärast söömist püstisesse asendisse (istumine või kõndimine) vähemalt 20–30 minutiks


Magu – keemiline ja mehaaniline tööjaam

Täiskasvanud inimese magu mahutab tavaliselt 1,5–3 liitrit, kuid tühjana on see väike ja kurruline.


Magu:

  • segab ja peenendab toitu lihasmotoorika abil

  • loob happelise keskkonna, et toit saaks seeduda ning hape aitab samuti vähendada patogeensete bakterite sattumist organismi

  • alustab valkude seedimist


Toit viibib maos keskmiselt 2–6 tundi, sõltuvalt toidu koostisest. Valgu- ja rasvarikkam toit viibib maos kauem, vedelamad ja süsivesikuterikkamad toidud liiguvad kiiremini edasi.


Maks ja pankreas – seedimise varjatud kangelased


Maks on organismi suurim nääre ja toimib kui tõeline keemialabor:

  • toodab sapphappeid rasvade seedimiseks

  • töötleb ja talletab toitaineid toidust

  • osaleb detoksikatsioonis


👉 Maksa rollist ja selle toetamisest saad lugeda rohkem siit:


Kõhunääre (pankreas) toodab:

  • seedeensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid)

  • hormoone insuliini ja glükagooni, mis reguleerivad veresuhkrut ja ainevahetust

(need kaks hormooni töötavad vastandlikult, aidates hoida organismi tasakaalu ehk homöostaasi.)


Peen- ja jämesool – imendumise ja mikrobioomi keskpunkt

Peensooles toimub enamiku toitainete lõplik seedimine ja imendumine. Toidumass liigub peensooles edasi ligikaudu 3–6 tunni jooksul ning selle pindala ulatub kuni 300 m².


Jämesoolde jõuab soolesisaldis umbes 6–8 tundi pärast söömist ja võib seal püsida 2–3 ööpäeva.


Jämesooles:

  • imenduvad vesi ja mineraalained

  • tegutsevad miljardid mikroorganismid

  • moodustub väljaheide


👉 Mikrofloora rollist seedimise ja tervise toetamisel saad lugeda siit:



Miks on oluline seedimisprotsessist rääkida?


Kogu seedimise protsess – alates esimesest ampsust kuni jääkide väljutamiseni – võib kesta 24 kuni 72 tundi. See on organismi jaoks väga energiakulukas töö, mis vajab aega ja ressursse.


Seedimine on esimene ja kriitiline etapp organismi tasakaalu loomisel. Iga häire seedekulglas võib mõjutada kogu organismi, sealhulgas:

  • energiataset

  • immuunsüsteemi

  • hormonaalset tasakaalu

  • meeleolu

  • kehakaalu


Just seetõttu on oluline anda organismile ka puhkust söömisest, eriti hilisõhtul ja öösel. Kui me ei söö hilja õhtul ega öösel, saab keha suunata energiat:

  • puhastumisele

  • taastumisele

  • rakkude uuenemisele


👉 Vahelduva paastumise ja teadliku söögipausi kasust tervisele ning sellest, kuidas seda praktiseerida, saad lugeda lähemalt siit:


Järgmistes postitustes kirjutan lähemalt:

  • kuidas toitained organismis seeduvad ja imenduvad

  • soolestiku mikrofloora rollist tervise toetamisel

  • söögiisu tekkimise mehhanismidest

  • toitumise ja biorütmide omavahelistest seostest


Kui soovid parandada oma toitumisharjumusi ja toetada tervist, kuid ei ole kindel, kust alustada, võta julgelt minuga ühendust personaalse toitumisnõustamise osas aadressil info@katrinpeo.com.


Online- või silmast silma toimuvate nõustamissessioonide käigus annan tagasisidet sinu seniste toitumis- ja elustiiliharjumuste kohta, lähtudes infost, mille jagad minuga enne kohtumist. Sina sead eesmärgid ja fookusteemad millele soovid keskenduda ja mida parandada.


Mina toetan sind teaduspõhise info, praktiliste soovituste ja realistlike sammudega kus vaja, et saaksid liikuda oma tervise-eesmärkidele lähemale igapäevaellu sobival viisil. Sina otsustad mida tegema hakkad.

Comments

bottom of page