Õunaäädikas: selle potentsiaalne kasu ja kasutusvõimalused

Õunaäädikas on olnud populaarne kodune vahend erinevate terviseprobleemide puhul. Kuigi mõned uuringud viitavad võimalikele kasudele, on oluline neid väiteid ettevaatlikult käsitleda, kuna teaduslik tõestatus on piiratud.

Mis on õunaäädikas, kuidas seda ise valmistada ja mis on selle kasulikkus?

Võimalikud tervisega seotud eelised

Veresuhkru parem kontroll: Mõned uuringud viitavad sellele, et õunaäädikas võib aidata veresuhkrut paremini tasakaalus hoida, aeglustades süsivesikute imendumist. Siiski on need mõjud pigem tagasihoidlikud ning põhjalikumad uuringud on vajalikud. Kui tarbid õunaäädikat enne sööki, sega 1 supilusikatäis õunaäädikat suure klaasi veega, joo läbi kõrre ja loputa suud pärast joomist veega, et vähendada happesuse taset suus.
Kaalujälgimine: Õunaäädikaga on seostatud suuremat täiskõhutunnet, mis võib aidata vähendada kalorite tarbimist. Siiski puuduvad tugevad teaduslikud tõendid selle kohta, et õunaäädikas aitaks oluliselt kaasa kaalulangusele.
Antimikroobsed omadused: Õunaäädikas omab antibakteriaalseid omadusi ja võib aidata hävitada kahjulikke baktereid. Siiski vajab selle tõhusus desinfektsioonivahendina või infektsioonide ravis rohkem teadusuuringuid.

Kasutamine ja ettevaatusabinõud

Toidulisandina: Õunaäädikat kasutatakse laialdaselt salatikastmetes, marinaadides ja hapendamisel selle erilise maitse tõttu. Lisa kondipuljongile selle keetmise alguses, mis aitab mineraalaineid kontidest välja tõmmata muutes kondipuljongi veelgi toiteväärtuslikumaks
Nahale kandmine: Mõned inimesed kasutavad lahjendatud õunaäädikat nahahoolduses, näiteks akne või kõõma vastu. Siiski võib lahjendamata õunaäädikas põhjustada nahaärritust, seega tuleks seda kasutada ettevaatusega.
Koostoimed ravimitega: Õunaäädikas võib reageerida teatud ravimitega, sealhulgas insuliini ja diureetikumidega. Nende ravimite kasutajad peaksid enne õunaäädika regulaarset lisamist oma menüüsse konsulteerima oma arstiga.
Kasuta oma aias umbrohutõrjevahendina

Ohutus ja võimalikud kõrvalmõjud

Seedehäired: Mõned inimesed kogevad õunaäädika tarbimise järel seedehäireid või ebamugavustunnet.
Hambaemaili erosioon: Õunaäädikas sisaldab äädikhapet, mis võib aja jooksul kahjustada hambaemaili. Seetõttu on soovitatav seda alati veega lahjendada ja suu pärast tarbimist loputada.

Kuidas valmistada kodus õunaäädikat?

See on väga lihtne, kuid vajab aega, tähelepanu ja kannatlikkust.

Võta 1,5L või 3L klaaspurk.
Lõika õunad pooleks või neljaks ning eemalda südamik, kuid jäta koor peale. Seejärel haki õunad 2-3 cm paksusteks tükkideks. Täida purk õunatükkidega kuni purgikaelani. Parim on kasutada mahedaid, kohalike õunu kui on õunte hooaeg.
Seejärel täida purk filtreeritud veega.
Lisa 1 kuhjaga supilusikatäis roosuhkrut 1L purgi puhul või 3 kuhjaga supilusikatäit suhkrut 3L purgi puhul. Sega korralikult, et suhkur vees koos õuntega lahustuks.
Kata purk rätiku või paberist kohvifiltriga ja kinnita kummipaelaga. Aseta purk köögilauale päikesevalguse eest varjatud kohta ning hoia toa temperatuuril 21-23°C.
Sega iga päev kahe nädala jooksul õunad vees läbi, kasutades puidust pulka või lusikat. Segamine takistab hallituse teket. Selle aja jooksul märkad, et õunad muutuvad pruunikamaks ja vedelik muutub häguseks. Tekivad väikesed mullid ja vedelik hakkab veidi meenutama tugeva õunasiidri lõhna. Purki võib koguneda kollakasvalget sadet, mis on täiesti normaalne. Siiski kui pinnale tekib nähtav roheline või valge hallitus, tuleks kogu purgisisu ära visata.
Pärast kahte nädalat igapäevast segamist on aeg õunad vedelikust kurnata. Selleks aseta sõel suure kausi kohale ja vala poti sisu aeglaselt läbi sõela. Sobib kasutada ka marlit. Kurnatud õunad võib komposteerida. Vala vedelik puhtasse klaaspurki ja kata see samamoodi nagu varem.
Hoia kaetud purki jahedas ja pimedas kohas vähemalt üks kuu või kauem. Selle aja jooksul jätkavad bakterid suhkru või alkoholi muutmist äädikhappeks, muutes õunasiidrit järk-järgult äädikaks. Fermentatsiooni kiirus sõltub hoiutingimustest ja kasutatud õuntest. Võid lasta äädikal käärida 2-3 kuud enne selle pudelitesse villimist.
Pärast esimest kuud maitse äädikat. Kui see on piisavalt hapukas sinu maitse jaoks, siis mine edasi järgmise sammu juurde. Kui ei, lase tal kauem käärida. Võid kasutada ka pH-testribasid happesuse kontrollimiseks; valmis õunaäädika pH peaks olema vahemikus 2 kuni 3.
Märkus: fermentatsiooni käigus võib pinnale tekkida SCOBY kiht (sarnane kombuchale). See õhuke, sile, valkjas membraan koosneb kasulikest bakteritest ja pärmist. See on täiesti normaalne ja kahjutu. Võid selle kihi pudelitesse villimisel ära visata või kui sul on kodus juhuslikult kanad, neile see sööta (eelnevalt tükeldada).
Kui äädikas on saavutanud soovitud maitse, vala see pudelitesse, millel on keeratavad korgid. Kuna õunaäädikas on happeline, ei ole seda vaja toiduohutuse mõttes külmkapis hoida. Hoia seda jahedas ja pimedas kohas.
Kui soovid, võid osa äädikat külmkapis hoida, et säilitada selle maitset kui proovisid, kuna külmas bakterite aktiivsus aeglustub ja käärimine peatub.
Toatemperatuuril säilib kodune õunaäädikas kuni viis aastat, kuid parim kvaliteet ja maitse on tavaliselt esimese kahe aasta jooksul.

Kuidas valmistada õunaäädikat kodus ise?

Ma kasutasin õunte tükeldamisest järele jäänud õunasüdameid ja panin need väiksemasse purki, et näha, kuidas õunäädikas nendest välja tuleb.

Mida jälgida õunaäädikat toidupoest ostes?

Kui ostad õunaäädikat, osta kindlasti mahedat ja filtreerimata. Vedelik pudelis peaks välja nägema hägune, kuna see peaks sisaldama "ema" ("with mother"), et saaksid sellest kasu. Toote etiketil peaks olema kirjas 'with mother'.

Kui soovid alustada oma terviseteekonda ja parandada oma toitumist, võta minuga kindlasti ühendust toitumise ja tervisenõustamise saamiseks aadressil info@katrinpeo.com.

Allikad: