top of page

Toidud ja toitained, mis toetavad immuunsüsteemi

Mar 29, 2020
8 min read

Updated: Oct 21

Immuunsüsteem on keerukas rakkude, kudede ja elundite võrgustik, mis aitab kaitsta organismi nakkuste eest. Tervist toetav toitumine on immuunsüsteemi normaalse toimimise üks alustalasid ning mitmed vitamiinid ja mineraalained mängivad selles olulist rolli.


Ükski toiduaine ei taga, et sa ei haigestu ning teatud toitaine suurem tarbimine ei paranda tingimata immuunsüsteemi tööd kui organism saab seda juba piisavalt. Mitmekesine toitumine aitab aga katta organismi toitainete vajaduse ja vähendada nende puuduse riski, sest toitainete puudus võib häirida immuunsüsteemi normaalset talitlust.


Käesolevas artiklis tutvustan immuunsüsteemi toimimiseks olulisi toitaineid, neid sisaldavaid toite ning seda, mida teadusuuringud räägivad toidulisandite kasutamisest.

Eesmärk ei ole leida imetoitu, vaid kujundada igapäevased toitumisharjumused, mis toetavad tervist pikema aja jooksul.


Immuunust tugevdavad toidud

1. Kuidas mõjutab toitumine immuunsüsteemi?


Immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks vajab organism mitmesuguseid toitaineid. Mõned neist aitavad säilitada organismi loomulikke kaitsebarjääre, näiteks nahka ja seedetrakti limaskesta. Teised toetavad immuunrakkude arengut ja talitlust, antikehade tootmist, rakkude taastumist ning põletikureaktsioonide reguleerimist.


Nii mõne toitaine puudus kui ka liigne tarbimine võib olla kahjulik. Näiteks C- ja D-vitamiini, tsingi või teiste oluliste toitainete puudus võib häirida immuunsüsteemi teatud funktsioone. Samas ei muuda nende toitainete suurtes annustes tarbimine immuunsüsteemi automaatselt tõhusamaks.


Kõige kindlam lähtekoht on mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine, mis annab piisavalt energiat, valku, vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja muid kasulikke toidukomponente.


2. Immuunsüsteemile olulised vitamiinid


C-vitamiin – enam kui tsitruselised

C-vitamiin on antioksüdant, mis toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, aitab kaitsta rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest ning osaleb kollageeni moodustumises. Kollageen on oluline naha ja teiste kudede struktuuri ning terviklikkuse säilitamiseks. Need koed aitavad moodustada organismi loomulikke kaitsebarjääre haigustekitajate vastu.


Head C-vitamiini allikad on:

  • tsitruselised, näiteks apelsinid ja greibid;

  • marjad, näiteks mustsõstrad, maasikad ja astelpajumarjad;

  • kiivi;

  • papaia ja ananass;

  • punane ja roheline paprika;

  • brokoli, rooskapsas ja kapsas;

  • kartul ja teised köögiviljad.


C-vitamiini saamiseks ei pea sööma ainult apelsine. Ka paprika, kiivi, marjad ja paljud köögiviljad sisaldavad märkimisväärses koguses C-vitamiini.


C-vitamiin on kuumatundlik ning osa sellest võib toiduvalmistamisel hävida See ei tähenda aga, et köögivilju tuleks alati süüa toorelt. Mõistlik on lisada menüüsse nii tooreid kui ka kuumtöödeldud köögivilju. Aurutamine, lühem kuumutamisaeg ja keeduvee kasutamine näiteks supis aitavad osa vitamiinist säilitada.


Kas C-vitamiini toidulisand aitab külmetust vältida?

Regulaarne C-vitamiini toidulisandi tarvitamine ei näi üldjuhul ennetavat külmetushaigusi kogu elanikkonnas, kuid võib nende kestust mõnevõrra lühendada. Kui toidulisandi võtmist alustatakse alles pärast külmetussümptomite tekkimist, ei ole selle kasu uuringutes järjepidevalt tõestatud.


Enamiku inimeste jaoks on hea lähtekoht C-vitamiini sisaldavate toitude regulaarne söömine.


D-vitamiin – oluline immuunsüsteemi regulatsioonis

D-vitamiin toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust ning on vajalik ka luude ja lihaste tervise säilitamiseks. Organism suudab D-vitamiini toota nahas ultraviolett-B-kiirguse toimel, kuid selle tootmine sõltub muu hulgas aastaajast, geograafilisest laiuskraadist, naha pigmentatsioonist ja õues viibimise ajast.


Eestis ei ole päikesevalgus suure osa sügisest ja talvest piisav, et tagada D-vitamiini süntees nahas. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu D-vitamiini saamisele toidust ning vajaduse korral toidulisanditest.


D-vitamiini allikad on:

  • rasvane kala, näiteks lõhe, heeringas ja sardiinid;

  • munakollane;

  • mõned seened kui nad on saanud ultraviolettkiirgust

  • D-vitamiiniga rikastatud toidud kui need on kättesaadavad.


Looduslikult leidub märkimisväärses koguses D-vitamiini vaid vähestes toiduainetes.

D-vitamiini puudus võib häirida immuunsüsteemi normaalset toimimist. Uuringute tulemused selle kohta, kas D-vitamiini toidulisandid aitavad ennetada hingamisteede nakkusi, on aga erinevad.


Toidulisandi kasutamise otsustamisel tuleks arvestada individuaalseid riskitegureid ja tervishoiutöötaja nõuandeid. Väga suuri annuseid ei tohiks võtta ilma selge põhjuseta, sest D-vitamiini liigtarbimine võib olla organismile toksiline.


D3-vitamiini ei ole vaja rutiinselt kombineerida K2-vitamiiniga. Praegu ei ole piisavalt tõendeid selle kohta, et iga D-vitamiini tarvitav inimene vajaks lisaks K2-vitamiini.



A-vitamiin – organismi kaitsebarjääride toetaja

A-vitamiin on oluline naha ning hingamis- ja seedetrakti limaskestade normaalse talitluse säilitamiseks. Samuti toetab see immuunrakkude arengut ja normaalset toimimist.


A-vitamiini allikad on:

  • porgand, kõrvits ja bataat;

  • spinat, lehtkapsas ja teised tumerohelised köögiviljad;

  • munad ja piimatooted;

  • maks.


Oranžid ja tumerohelised köögiviljad sisaldavad karotenoide, millest osa suudab organism muuta A-vitamiiniks. Karotenoidide imendumist aitab parandada nende söömine koos rasva sisaldava toiduga.


Maks on kontsentreeritud A-vitamiini allikas, kuid seda ei tohiks süüa sageli ega suurtes kogustes, arvestamata kogu saadava A-vitamiini hulka. Liigne valmis A-vitamiini tarbimine võib olla kahjulik. Raseduse ajal tuleks maksa selle suure A-vitamiini sisalduse tõttu vältida.


E-vitamiin – rakkude kaitsmine

E-vitamiin on antioksüdant, mis aitab kaitsta rakumembraane oksüdatiivsete kahjustuste eest ning toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust.


E-vitamiini allikad on:

  • mandlid ja sarapuupähklid;

  • päevalilleseemned;

  • taimeõlid, näiteks päevalilleõli;

  • avokaado;

  • mõned rohelised köögiviljad, näiteks kuumtöödeldud spinat.


Pähklid ja seemned on mitmekesise toitumise väärtuslik osa, sest lisaks E-vitamiinile sisaldavad need küllastumata rasvhappeid, kiudaineid ja teisi toitaineid.


Kui toiduga saadakse piisavalt E-vitamiini, ei ole immuunsüsteemi toetamiseks üldjuhul vaja kasutada lisaks E-vitamiini toidulisandit.


B6-vitamiin, B12-vitamiin ja folaat

Mitmed B-rühma vitamiinid osalevad protsessides, mis on vajalikud immuunrakkude normaalseks arenguks ja talitluseks.


B6-vitamiin toetab valkude ainevahetust ja paljusid biokeemilisi reaktsioone. B12-vitamiin ja folaat on muu hulgas vajalikud DNA sünteesiks ning vererakkude moodustumiseks.


Nende vitamiinide allikad on:

  • B6-vitamiin: linnuliha, kala, kartul, banaan, kikerherned ja teised kaunviljad.

  • B12-vitamiin: kala, liha, munad ja piimatooted, samuti B12-vitamiiniga rikastatud toidud ning vajaduse korral toidulisand.

  • Folaat: rohelised lehtköögiviljad, oad, läätsed, herned ja brokoli.


Veganitel on oluline tagada B12-vitamiini saamine, tavaliselt kas rikastatud toitude või toidulisandi kaudu. B12-vitamiini puudus võib kujuneda järk-järgult, mistõttu ei ole mõistlik selle hindamisel tugineda ainult sümptomitele.


3. Immuunsüsteemile olulised mineraalained


Tsink – immuunrakkude toetaja

Tsink osaleb immuunrakkude arengus ja talitluses, haavade paranemises, DNA sünteesis ning paljudes teistes organismi protsessides.


Tsingi allikad on:

  • liha ja mereannid;

  • piimatooted;

  • oad, kikerherned ja läätsed;

  • kõrvitsaseemned ning muud pähklid ja seemned;

  • täisteratooted.


Loomsetest toiduainetest saadav tsink imendub üldjuhul paremini kui paljudest taimsetest toiduainetest saadav tsink. Täisteratoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes leiduvad fütaadid võivad tsingi imendumist vähendada, kuid need toidud annavad siiski tsinki ja teisi toitaineid.


Leotamine, idandamine, fermenteerimine ja kuumtöötlemine võivad fütaatide sisaldust erineval määral vähendada. Tervisist toetava toitumise huvides ei ole siiski vaja kõiki pähkleid, seemneid või kaunvilju enne söömist tingimata leotada.


Tsingi puudus võib häirida immuunsüsteemi tööd, kuid ka liigne tsingi tarbimine võib olla kahjulik. Pikaajaline suurte koguste tarvitamine võib häirida vase imendumist ning põhjustada muid terviseprobleeme.


Mõned uuringud viitavad sellele, et teatud tsingi toidulisand võib külmetuse kestust lühendada kui selle kasutamist alustatakse varakult. Tulemused sõltuvad preparaadist ja selle kasutamisest. Kuid see ei ole üldine soovitus nakkuste igapäevaseks ennetamiseks.


Seleen – vajalik väikestes kogustes

Seleeni vajab organism mitmete ensüümide toimimiseks. Need ensüümid osalevad antioksüdantses kaitses, kilpnäärme talitluses ja immuunreaktsioonide reguleerimises.


Seleeni allikad on:

  • kala ja mereannid;

  • munad;

  • liha ja linnuliha;

  • piimatooted;

  • täisteratooted;

  • parapähklid.


Taimsete toiduainete seleenisisaldus võib oluliselt erineda sõltuvalt sellest kui palju seleeni sisaldas kasvupinnas. Parapähklites võib seleeni olla väga palju, kuid selle kogus varieerub märkimisväärselt. Seetõttu ei ole kindla arvu parapähklite igapäevane söömine usaldusväärne viis seleenikoguse kontrollimiseks.

Nii seleeni puudus kui ka liigtarbimine võivad olla kahjulikud. Üldjuhul on mitmekesine toitumine parem lähtekoht kui seleeni rutiinne tarvitamine suurtes annustes, kui konkreetset vajadust ei ole tuvastatud.


Raud – hapniku transport ja immuunsüsteemi talitlus

Raud on vajalik hemoglobiini moodustamiseks. Hemoglobiin transpordib hapnikku veres. Raud osaleb ka rakkude energiatootmises ja immuunsüsteemi normaalses toimimises.


Raua allikad on:

  • liha ja mereannid;

  • läätsed, oad ja kikerherned;

  • tofu;

  • kõrvitsaseemned;

  • rauaga rikastatud teraviljatooted;

  • rohelised lehtköögiviljad, näiteks spinat.

Lihast ja mereandidest saadav heemne raud imendub üldjuhul paremini kui taimsetest toiduainetest saadav mitteheemne raud. Taimsete rauaallikate söömine koos C-vitamiini sisaldavate toitudega aitab parandada mitteheemse raua imendumist.

Näiteks võid lisada läätsedest või ubadest valmistatud toidule paprikat või süüa kõrvale marju.


Rauapuudus võib mõjutada tervist ning selle kahtluse korral tuleks välja selgitada põhjus. Rauapreparaate ei tohiks võtta lihtsalt immuunsuse tugevdamiseks. Liigne raud võib olla organismile toksiline, mistõttu peaks toidulisandi kasutamine põhinema asjakohasel tervishoiutöötaja hindamisel.


Teised olulised mineraalained

Ka vask, jood ja magneesium aitavad kaasa organismi normaalsele talitlusele, sealhulgas protsessidele, mis on seotud immuunsüsteemiga. Nende roll on osa laiemast bioloogiliste protsesside võrgustikust, mitte otsene viis nakkuste ennetamiseks.

Mitmekesine toitumine, mis sisaldab köögivilju, puuvilju, täisteratooteid, kaunvilju, pähkleid, seemneid, kala, mune ja muid sobivaid valguallikaid, aitab neid mineraalaineid toidust kätte saada.


4. Valk – immuunsüsteemi ehitusmaterjal

Valk annab aminohappeid, mida organism vajab kudede ehitamiseks ja parandamiseks ning paljude immuunreaktsioonides osalevate ainete, sealhulgas antikehade tootmiseks.


Liiga vähene valgu või üldine energiatarbimine võib kahjustada tervist. See on eriti oluline vanemaealistel, haigetel, operatsioonist taastuvatel inimestel ja neil, kellel esineb alatoitumuse risk.


Head valguallikad on:

  • kala ja mereannid;

  • munad ja piimatooted;

  • linnuliha ja muu liha;

  • oad, läätsed ja kikerherned;

  • tofu, tempeh ja teised sojatooted;

  • pähklid, seemned ja täisteratooted, mis annavad samuti valku.


Piisava valgukoguse saamiseks ei pea tingimata sööma loomseid toiduaineid. Hästi planeeritud taimne toitumine võib katta valguvajaduse kui päeva jooksul süüakse mitmesuguseid valgurikkaid toite (kombineerides näiteks ühes eines täisterariisi ja kaunviljad.


Eesmärk on saada järjepidevalt oma vajadustele vastav kogus valku, mitte tarbida immuunsuse tugevdamise lootuses ebatavaliselt suuri valgukoguseid.


5. Soolestiku tervis, kiudained ja fermenteeritud toidud


Seedetrakt on organismi kaitsesüsteemi oluline osa. Soolestiku limaskest moodustab kaitsebarjääri ning immuunrakud ja soolestiku mikrobioota toimivad omavahel keerukas koostöös, mida teadlased uurivad jätkuvalt.


Soolestiku mikrobioota tähendab seedetraktis elavate mikroorganismide kooslust. Toitumine on üks mitmest tegurist, mis mõjutab selle koostist ja tegevust.


Kiudainerikkad toidud

Paljud soolestiku mikroorganismid kasutavad toidukiudaineid energiaallikana. Osa fermenteeritavatest kiudainetest muudetakse lühikese ahelaga rasvhapeteks, mis osalevad soolestiku kaitsebarjääri säilitamises ja immuunaktiivsuse reguleerimises.


Head kiudainete allikad on:

  • köögiviljad ja puuviljad;

  • kaer, rukis ja teised täisteraviljad;

  • oad, herned ja läätsed;

  • pähklid ja seemned.


Püüa süüa neid toite regulaarselt ja varieeri. Kui sa ei ole harjunud palju kiudaine rikkaid toite tarbima, suurenda nende kogust järk-järgult ning joo piisavalt vedelikku, et toetada normaalset seedimist.


Fermenteeritud toidud

Fermenteeritud toidud, näiteks keefir, eluskultuuridega jogurt, hapukapsas, kimchi, miso ja tempeh, aitavad mitmekesistada menüüd. Mitmed neist sisaldavad elusaid mikroorganisme, kuid nende liigid ja kogused erinevad toodete vahel.


Fermenteeritud toidud ei ole automaatselt probiootikumid selle mõiste kitsas teaduslikus tähenduses. Probiootikumideks nimetatakse elusaid mikroorganisme, millel on piisavas koguses tarbimisel tõendatud tervisekasu.


Fermenteeritud toitude ja soolestiku mikrobioota uuringud on paljulubavad, kuid mõju sõltub konkreetsest toidust, mikroorganismidest, inimesest ja uuritavast tervisetulemist. Seetõttu oleks liialdus väita, et fermenteeritud toitude söömine tagab tugeva immuunsuse või hoiab ära nakkused.

Vali fermenteeritud toidud, mis sulle maitsevad ja sobivad sinu seedimisega ning lisa neid regulaarselt mitmekesise toitumise osana menüüsse.


Fermenteeritud toitude ja jookide kohta saad rohkem lugeda ka minu artiklist: Fermenteeritud toidud ja joogid.


6. Kas immuunsust toetavad toidulisandid toimivad?


Toidulisandid võivad olla kasulikud kui need aitavad korrigeerida toitainete puudust, katta suurenenud vajadust või vähendada tuvastatud puudujäägi riski. Need ei ole automaatselt vajalikud ega kasulikud kõigile.


Tõendid erinevad sõltuvalt toitainest ja uuritavast tervisetulemist.

  • C-vitamiin: regulaarne lisatarbimine võib külmetuse kestust mõnevõrra lühendada, kuid ei hoia kogu elanikkonnas usaldusväärselt ära külmetushaigusi.

  • D-vitamiin: on immuunsüsteemi normaalseks talitluseks vajalik, kuid selle toidulisandina tarbimise mõju hingamisteede nakkuste ennetamisele on uuringutes erinev. Puuduse korrigeerimine on siiski oluline.

  • Tsink: teatud tsingi toidulisandid võivad külmetuse kestust lühendada kui nende kasutamist alustatakse varakult, kuid tõendid ei ole ühesed ja suurte koguste tarbimine võib põhjustada kõrvaltoimeid.

  • Seleen: on organismi normaalseks toimimiseks vajalik, kuid piisava seleenitarbimise korral ei ole rutiinse lisatarbimise kasu nakkuste ennetamisel tõendatud.

  • Taimsed preparaadid ja muud toidulisandid: nende tõendusmaterjal erineb märkimisväärselt. Laboratoorsetes uuringutes täheldatud mõju ei pruugi väljenduda samasuguse kasuna inimestel.


Rohkem ei ole alati parem. Mõnede vitamiinide ja mineraalainete liigne tarbimine võib olla toksiline ning toidulisandid võivad mõjutada võetavate ravimite toimet.

Eriti ettevaatlik tasub olla A- ja D-vitamiini, tsingi, seleeni ning raua suurte annustega. Kui kahtlustad toitainete puudust või kaalud toidulisandi kasutamist terviseprobleemi tõttu, aruta sobivat lähenemist tervishoiutöötajaga.



7. Milline näeb immuunsüsteemi toetav toitumine igapäevaelus välja?


Üksikute 'supertoitude' otsimise asemel püüa kujundada mitmekesine toitumisviis, mis annab organismile regulaarselt vajalikud toitained.


Praktilised soovitused:

  • Söö iga päev eri värvi köögivilju ja puuvilju.

  • Vali regulaarselt täisteratooteid, näiteks täistera kaerahelbeid, täistera rukkileiba ja täistera odratange.

  • Lisa menüüsse sageli ube, läätsi ja teisi kaunvilju.

  • Tarbi põhitoidukordadel piisava koguse valguallikaid.

  • Söö regulaarselt väike peo täis pähkleid ja seemneid.

  • Söö 1-2 korda nädalas kala kui see sobib sinu toitumiseelistustega.

  • Lisa menüüsse sobivad kaltsiumi- ja B12-vitamiini allikad.

  • Kasuta erinevaid õlisid (oliiviõli, rapsiõli, päevalilleõli) ja teisi küllastumata rasvhapete allikaid.

  • Joo piisavalt vett vastavalt oma vajadustele.


Sa ei pea sööma kõiki selles artiklis nimetatud toite iga päev. Oluline on sinu toitumise üldine mitmekesisus pikema aja jooksul, piisav energiatarbimine ja organismile vajalike toitainete saamine toidust.


Täiendavaid praktilisi juhiseid leiad Eesti riiklikest toitumissoovitustest veebilehel Toitumine.ee.


Olen koostanud ka allalaaditavad materjalid, mis annavad ülevaate organismile vajalike vitamiinide ja mineraalainete kohta, nende toiduallikaid ning võimalikke puuduse tunnuseid. Need leiad minu veebilehelt Materjalide menüüst.


Kokkuvõtteks

Immuunsüsteemi normaalne toimimine sõltub paljudest omavahel seotud teguritest ning toitumine on selles oluline osa. Vitamiinid, mineraalained, valk ja teised toitained aitavad immuunsüsteemil normaalselt toimida, kuid ükski toiduaine ega toidulisand ei taga täielikku kaitset nakkuste eest.


Kõige olulisem lähtekoht on mitmekesine toitumine, mis annab piisavalt energiat ja vajalikke toitaineid. Toidulisandid võivad olla põhjendatud teatud olukordades, eriti kui on tuvastatud puudus või suurenenud vajadus, kuid suurte annuste kasutamine ilma selge põhjuseta ei ole otsetee parema terviseni.


Keskendu järjepidevusele, mitte täiuslikkusele. Erinevad köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, kaunviljad, pähklid, seemned ja sobivad valguallikad aitavad katta organismi toitainete vajadusi ning toetada tervist pikema aja jooksul.


Kui soovid lugeda immuunsüsteemi toetamisest laiemalt, loe ka minu artiklit: Kuidas toetada immuunsüsteemi- 6 teaduspõhist harjumust.


Allikad ja lisalugemine

  • Tervise Arengu Instituut. Toitumine.ee – Eesti toitumissoovitused ja praktilised juhised.

  • Põllumajandus- ja Toiduamet: toidulisandid

  • National Institutes of Health, Office of Dietary Supplements. Dietary Supplements for Immune Function and Infectious Diseases – Consumer Fact Sheet.

  • National Institutes of Health, Office of Dietary Supplements. Dietary Supplements for Immune Function and Infectious Diseases – Health Professional Fact Sheet.

  • Harvard T.H. Chan School of Public Health, The Nutrition Source. Nutrition and Immunity.


Artikkel on haridusliku eesmärgiga ega asenda personaalset tervishoiualast nõustamist, diagnoosimist ega ravi.


Kui soovid saada tuge oma toitumise ja tervist toetavate harjumuste kujundamisel, võta minuga ühendust personaalse toitumisnõustamise saamiseks: info@katrinpeo.com.

Comments


bottom of page