🧠 Dementsuse varajased märgid: miks aju tervise eest hoolitsemine peaks algama juba keskeas

Dementsust peetakse sageli seisundiks, mis mõjutab ainult eakaid. Kuid uued teadusuuringud näitavad, et dementsuse tekkeprotsessid võivad alata palju varem – mõnikord juba 40ndates eluaastates.

Mis on dementsus?

Dementsus on üldmõiste, mis kirjeldab erinevaid seisundeid, mida iseloomustab kognitiivne langus, mis on piisavalt tõsine, et tekitada probleeme igapäevaelus. Kõige levinum vorm on Alzheimeri tõbi, kuid esineb ka vaskulaarset dementsust, Lewy kehakeste dementsust ning frontotemporaalset dementsust. Sümptomid ulatuvad mälukaotusest ja segadusest kuni käitumise, isiksuse ning võimetus teha igapäevaseid toiminguid.

Naised on dementsusest ebaproportsionaalselt enam mõjutatud – nii otseselt kui ka kaudselt. Nad kogevad rohkem dementsusega seotud haigestumist ja suremust ning osutavad ka 70% hooldusest oma lähedastele kellel on dementsus.

Miks dementsus tekib?

Kuigi vanus on oluline riskitegur, ei ole see ainus põhjus. Geneetikal on roll, eriti varase algusega juhtudel, kuid üha enam nähakse ka elustiili tegureid kui määravaid mõjutajaid. Kroonilised haigused nagu kõrge vererõhk, diabeet, rasvumine ja isegi kuulmislangus suurendavad dementsuse riski. Samuti on leitud, et teatud infektsioonid – näiteks herpes ja süüfilis – võivad olla seotud suurema dementsuseriskiga, eriti vanemas eas.

On üha selgem, et valikud, mida teeme oma 30ndates, 40ndates ja 50ndates eluaastates, loovad aluse meie aju tervisele – või selle langusele – aastakümneid hiljem.

Kui levinud on dementsus tänapäeval?

Dementsus on kasvav rahvatervise probleem. Aastal 2021 elas maailmas dementsusega üle 57 miljoni inimese. Prognooside järgi tõuseb see arv 2030. aastaks 78 miljonini ja 2050. aastaks 139 miljonini. Igal aastal diagnoositakse maailmas üle 10 miljoni uue juhtumi. Eestis diagnoositi aastatel 2017–2023 kokku 4,042 uut dementsuse juhtu.

Need arvud rõhutavad vajadust keskenduda rohkem ennetusele kui hilisele ravile.

Dementsus ei alga vanaduses

Vastupidiselt levinud arvamusele ei teki dementsus järsku vanemas eas. Aju muutused, mis viivad kognitiivse languseni, võivad alata aastakümneid enne sümptomite ilmnemist. Paljud bioloogilised protsessid, mis aitavad kaasa dementsusele – nagu krooniline põletik, oksüdatiivne stress, insuliiniresistentsus ja halb verevarustus – võivad alata juba keskeas või varemgi.

Seetõttu on oluline hakata aju toetavaid harjumusi kujundama juba 30ndates ja 40ndates eluaastates, mitte oodata pensionieani.

Aeglane ja pidev langus

Dementsus areneb aeglaselt. Varaseimad märgid – nagu aeg-ajalt unustamine, meeleolumuutused või keskendumisraskused – võivad tunduda tavalise vananemise või stressi ilmingutena. Kuid need väiksed muutused võivad olla esimesed vihjed aeglasele langusele. Kui neid tähele ei panda, halvenevad sümptomid ajapikku ning hakkavad mõjutavad iseseisvust, suhtlemist ja elukvaliteeti.

Varajaste hoiatavate märkide äratundmine ning elustiilimuutuste tegemine võib märkimisväärselt aeglustada – või isegi ära hoida – tõsist kognitiivset langust.

🥦 Toitumine ja aju tervis: mida süüa ja mida vältida

Toitumine on üks võimsamaid tööriistu pikaajalise aju tervise toetamiseks. Söömine ei toida ainult keha – see kujundab sõna otseses mõttes inimese aju.

✅ Aju tervist toetavad toidud:

1. Lehtköögiviljad – spinat, lehtkapsas, rukola on rikkad folaadi, K-vitamiini ja antioksüdantide poolest.

2. Marjad – eriti mustikad ja põldmarjad, mis on rikkad aju kaitsvate flavonoidide poolest.

3. Rasvane kala – lõhe, makrell ja sardiinid sisaldavad palju oomega-3 rasvhappeid (DHA).

4. Pähklid ja seemned – kreeka pähklid, linaseemned, tšiia- ja kõrvitsaseemned sisaldavad tervislikke rasvu, E-vitamiini, magneesiumi ja tsinki.

5. Ekstra-neitsi oliiviõli – Vahemere dieedi üks olulisi komponente oma põletikuvastase toime tõttu.

6. Ristõielised köögiviljad – brokoli, lillkapsas ja rooskapsas toetavad keha detoksikatsiooni ja vähendavad põletikku.

7. Täisteraviljad – pruun riis, kaerahelbed ja kinoa annavad püsivat energiat ja närvisüsteemile vajalikke B-vitamiine.

8. Fermenteeritud toidud – hapukapsas, kimchi ja veekeefir jne toetavad soolestiku mikrobioomi, mis on tugevalt seotud aju tervisega.

9. Tume šokolaad (mõõdukalt) – sisaldab flavonoide, mis parandavad aju verevarustust ja meeleolu.

10. Maitsetaimed ja vürtsid – kurkum, rosmariin, salvei ja kaneel mõjuvad põletikuvastaselt ja hästi mälule.

🚫 Vähendada või vältida tuleks:

1. Ülitöödeldud toidud – kiirtoidud, töödeldud lihatooted, poes müüdavad valmistoidud võivad suurendada põletiku riski ajus.

2.Rafineeritud suhkur ja magustatud joogid – tõstavad veresuhkru ja insuliini taset, mis on seotud kognitiivse langusega.

3. Transrasvad – leidub margariinis, praetud toitudes ja pagaritoodetes; seotud mäluprobleemide ja dementsuseriskiga.

4. Kunstlikud magusained – eriti aspartaam võib mõjutada meeleolu ja ajukeemiat.

5. Liigne alkoholitarbimine – võib pikaajaliselt kahjustada ajurakke ja vähendada aju töövõimet.

6. Väga madala rasvasisaldusega dieedid – aju vajab normaalseks toimimiseks häid rasvu.

🌟 Lootus läbi ennetuse

Hea uudis? Kuni 90% Alzheimeri juhtumitest võib olla välditav elustiili muutuste abil, väidavad neuroloogid dr Ayesha ja dr Dean Sherzai. Nende NEURO-kava (inglise keeles Nutrition, Exercise, Unwind, Restore, Optimise) pakub praktilisi igapäevaseid samme aju tervise toetamiseks:

• Söö aju toetavat toitu

• Liigu regulaarselt (30 minutit madala intensiivsusega treeningut iga päev ja 150 minutit kõrge intensiivsusega treeningut nädalas)

• Halda stressi ja võta aega lõõgastumiseks

• Prioriseeri kvaliteetset und

• Treeni oma aju (õpi rääkima uut keelt, mängi malet või sudokut, loe raamatuid, õpi pähe luuletusi pähe, mängi mälumänge või lahenda mõistatusi; proovi kalligraafiat, kudumist või maalimist) ja säilita sotsiaalne aktiivsus

  
  

💬 Lõpumõtted

Dementsusest arusaamine kui aja jooksul toimuvast protsessist – mitte ainult vanaduses tekkival haigusel – võib aidata muuta meie lähenemist aju tervisele. Varajane tegutsemine ja keskendumine toitumisele, liikumisele ning teadlikule elustiilile aitab kaitsta meie kognitiivseid võimeid ja elada vitaalsemalt pikaajaliselt.

🧠 Sinu aju tervise teekond algab nüüd – mitte 70-aastaselt.

Kui soovid oma toitumist parandada, et paremini toetada aju tervist, siis võta minuga ühendust personaalse toitumisnõustamise saamiseks: info@katrinpeo.com